Sel kevadel olin raskes kohas.
Oma enda mõtetega tööst, eneseteostusest. Segadusega oma soovides ja tõekspidamistes.
Oma tervisega, kui pärast 6 kuud meeletuid seljavalusid olin neurokirurgi kuldse käe all ning see tõi küll tagasi tervise, kuid oli siiski raske nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.
Oma lastega, kellest 1 olime päeva pealt koduõppele võtnud pärast kuid kestnud ahastust, mil koolis asjad ei sujunud.
Oli ka palju head, nagu ikka. Ma olin ikkagi terve! Sama oli seis minu armsatega. Koduõppega tulime kamba peale hästi toime. Uued kliendid, projektid ja suhted arenesid ja tekkisid.
Oli mai, ma arvan. Avasin oma hirmpaksu kalendri (kes teavad, need saavad siinkohal füüsiliselt kaasa elada) ja otsustasin, et ma soovin oma elu millalgi detsembris just sellisena tunda, nagu nüüd otsustan kirja panna. Avasin kalendris kuupäeva 17.12. ja kirjutasin: “Ma olen valgusküllases, tegutsemistahtest ja positiivsest mõtteviisist pakatavas töökeskkonnas. /…/Ma tean ja tunnen, et olen jõudnud kohale.”
Lisasin mõne aja pärast: “Lapsed on õnnelikus kohas. Naudivad kooli, huviringe. Neil on neile sobivad ja soojad sõbrasuhted.”
Ja edasi veel: “17.12. on detailides selge meie koguperereis lumisele maale aasta esimestel kuudel.”
Eile oli 17.12.
Ma sõin oma kolleegidega Noored Kooli tiimist kooki, sest sai ümaralt täis 3 kuud koos töötamist.
Lapsed on mõlemid tagasi VHKs. Pojal on tõeline “koolirahu”, nagu seda olukorda nimetada armastan. Tütrel on uued sõbrad kunstikoolis.
6.1.19. stardib ülejäänud pere lumiste radade suunas; mina järgnen neile mõned tööpäevad hiljem.
Teate! Võime uskuda imedesse. Võime uskuda manifisteerimisesse. Võime uskuda, et eesmärgi seadmine käivitab protsessid selleni jõudmiseks. Võime uskuda sellesse, mis meie uskumustega sobib. Peaasi, et me ei jää seisma seal, kus on raske, valus, lootusetu, ruttiinne, igav, masendav, mugav.
Minu elus ei ole see esimene kord, mil “mõeldud-tehtud” teoks saab. Aga julgen tunnistada, et see on esimene kord, mil sügisel Noored Kooli’ga käed lüües avastasin, et me vaatame meie koostöö jätkusuutlikkusele peale just sel samal päevikusse kirja saanud kuupäeval – 17.12.
Juhus? Väga võimalik.
……
Kirjutama nüüd.
Annika