Tagasiside andmine ja vastuvõtmise vaates on olnud minu ja minu klientide fookuses eriti tugevalt viimastel nädalatel.

* Olen ise pidanud ette valmistama vestluseid, mille eesmärk on ausalt välja öelda, millest “päriselt on jutt”.

* Olen klientidega 1:1le sessioonidel pühendanud rohkelt aega sellele, kuidas nemad juhtidena oma meeskonnaliikmetele saavad anda tagasisidet, mis on edasiviiv, olles samas ka arusaadav ja ka karmimalt kriitiline seal, kus see oluline.

* Olen viinud läbi grupisessiooni, mille teema tuli meil coachingupartneriga kohapeal ümber muuta praktiliseks tagasisidestamise protsessiks meeskonnas.

* Olen kuulanud häid sõpru, kes on sattunud kehva tagasisidestamise keskele ehk kelle juhid on – olgem siinkohal siis lõpuni ausad – ebaprofessionaalsed tagasiside andjad. Ja siinkohal ei ole see olukord seotud sellega, kas kriitiline tagasiside oli õigustatud või ei.

 Lubatud tagasisidestamise lühikursus:

  1. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine on normaalne! Palun, alusta sellest, et normaliseeri enda jaoks see, et läbimõeldud ja aus tagasiside on osa nii era- kui ka tööelulistest suhetest.
  2. Teadvusta, et see, et me probleemidest ei räägi, ei tähenda, et neid probleeme ei ole olemas. Minu lemmiknäide sellest on “elevant elutoas” ehk pilt, kus riiulitelt kukuvad väärtuslikud vidinad, põrand väriseb, inimesed hoiavad seinte ääres hinge kinni, aga mitte keegi ei julge öelda välja, et elevant on toas ja trambib seal oma äranägemise järgi ringi, külvates kahju.
  3. Juhina on see sinu vastutus, meeskonnaliikmena võimalus: loo organisatsioonis selline kultuur, kus inimesed on alati valmis ja julgevad rääkida, seda, mida nad päriselt mõtlevad. Sama kehtib eraviisilistes suhetes. Meil on võimalus luua selline suhtlusruum, kus on turvaline rääkida tõtt. Ka ebameeldivatest asjadest.
  4. Näita eeskuju, olles ise see, kes küsib esimesena teistelt: “Mida ma saan teha paremini?” või “Ma ei ole selles hea, on sul ideid, kuidas ma saan paremaks?” või “Ma näen, et ma solvasin sind, vabandan. Kuidas ma saan tulevikus seda vältida?”
  5. Ma ei kutsu sind muutuma emotsioonituks robotiks, kuid pane siiski kõrva taha, et esimese emotsiooni ajel ära torma olukordi lahendama ning nendes osalejatele tagasisidet andma. Kasuta vana head talupojatarkust ja loe kümneni või kui olukord ei ole ajakriitiliselt terav, võta aega 24 tundi.
  6. Kui on ees ootamas kriitlisemat sorti info edastamine, siis valmista end selleks ette. See, mis on kriitiline, on inimeseti erinev. Mõne jaoks on keeruline öelda, et tiimiliikme poolt loodud tabel on täis (objektiivselt tuvastatavaid) arvutusvigu ning kõik tuleb ümber teha. Teise jaoks algab keerulisuse piir sealt, kus kolleeg on valetanud või varastanud. Kolmas ei suuda end ületada ning rääkida meeskonnaliikmele, et koostöö jätkamine ei ole enam võimalik. Neljandal polegi barjääre, kuid on probleemid viisaka eneseväljendusega.
  7. Vali vestlusteks sobiv koht ja aeg. Keskkond mõjutab meid väga palju. Kas see on kõikidele osapooltele võrdselt mugav? Kas seal saab rääkida segamatult ja mureta, et keegi kuuleb pealt? Aega peab olema parajalt ehk kindlasti tuleb seda planeerida varuga ja seda korraliku varuga ning pühenduda ühele teemale korraga. Segav faktor on näiteks ka see, kui üks osapooltest sööb samal ajal (“Ainus hetk päevas, kus saan lõunat süüa.”). NB! Ideaalis kiida inimesi nii paljude inimeste juuresolekul kui võimalik ning kritiseeri nelja silma all. Mitte kunagi ära kutsu inimest nö komisjoni ette, kus teed talle selgeks, et ta ei ole toiminud ootuspäraselt.
  8. Ole hea kuulaja. Jah, ka siis, kui sina algatad kohtumise ning edastad konstruktiivselt kriitilise info, pead sa olema väga hea kuulaja. Anna võimalus teisele poolele rääkida, peegeldada ja väga oluline: õpi sellest, mida kuuled, sest mitte kunagi ei ole ükski suhe 1-suunaline; mitte kunagi ei ole probleem ainult 1l osapoolel.
  9. Säilita inimlikkus. Kui hetkel on “kõik halvasti”, siis meenuta, mis on olnud hästi ja too ka see välja. Klassikaline soovitus on mitte üldistada ja kasutada väljendeid stiilis “nagu alati” või “igakord sa”.
  10. Ühele värskele kogemusele toetuv soovitus on alustada vestlust defineerides seda nii “Ma soovin sulle anda X kohta tagasisidet.” Miks see võib kasulikuks osutuda? – Sest see seab vestlusele kindla suuna, mis maandab ohtu (eriti algajate juhtide puhul), et jutuajamine on justkui mitte kuhugi jõudev vestlus paarist asjast, mida teine pool ei taju tagasisidena, mis tema poolt reageerimist vajab.

Kui see teema lühidalt kokku võtta, siis minu soovitus on:

* VÕTA KÕIKIDES SUHETES VASTUTUS OMA OSA EEST ALGUSEST PEALE.

* LOO SUHTED OMA TÖÖ- JA ERAELUS SELLISELT, ET OOTAMATU JA KRIITILISE TAGASISIDE VAJADUS ON O-LÄHEDANE, SEST KÕIGEST ON HEA JA JULGE RÄÄKIDA JOOKSVALT. KA SELLEST, ET MEIL ON AEG LAHKU MINNA.

* OLE VÄÄRIKAS NII TAGASISIDE ANDJA KUI KA VASTUVÕTJANA.

* ÄRA PÕGENE JA ÄRA ANNA OMA VASTUTUST TEISTELE ÜLE – KUI TAGASISIDE ON SINU OMA, SIIS ANNA SEDA ISE. ÄRA POE SÜSTEEMIDE, INTRIIGIDE JA TEISTE INIMESTE SELJA TAHA.

* ÄRA UNUSTA, ET SUL ON ALATI KÄEPÄRAST IMELINE TÖÖRIIST: “ENDASSE VAATAMISE PEEGEL” KASUTA SEDA TARGALT!

Annika Räim Coach