Mul on olnud pika-ajaline viga. Viga seisneb selles, et ma ei ole osanud ega tihti julenud suvel puhata. Ja kui olen, siis maksimaalselt paar nädalat järjest.
Kas see on olnud põhjendatud? – Tunnistan ausalt, et ei ole.
Olen lähtunud sellest, et pean olema olemas, kui keegi minu panust vajab, sest siis ma olen oluline ning see, kes vajab (ja kes see muu on, kui vahetu juht), tunnustab mind selle eest. Tegelikkus on see, et tunnustust sellele käitumisele ei järgne, sest suvine olemasolu muutub iseenesest mõistetavaks. Pigem on mitte-töötamine see, mis negatiivset tähelepanu pälvib.
Kui järgi mõelda, siis ei ole järjest 1 kuu kestev või võimalusel pikemgi puhkus just suvel iseenesest eesmärk omaette. Selle eesmärgi tekitab meile meie kliima, kus lootus õue-elule ja soojale mereveele on suveperioodiga seotud ning teiselt poolt muidugi lastega peredele seab raami kooli- ja lasteaiakorraldus.
Olulisem aastaajast (kui eelmainitud detailid välja jätta) on minu arvates see, et me leiame pikema perioodi, mil saame end täiesti välja lülitada argirutiinist
ja selleks minu arvates vajame:
1. nädal nn detox argielust
2.-3. nädal puhkus 100%
3.-4. nädal nn sisenemine argiellu
Eriti hea, kui saame sel ajal vahetada elupaika ja tegeleda tavapärasest erinevaga.
Olgu selleks:
* metsikult ja suurema plaanita reisimine
* oma või üüritud suvekodus elamine
* vabatahtlik töö
* miks mitte mingi täiesti muu töö kodust kaugel
* õppimine, enesearendus
Näiteks minu lähisugulane Tartus elav Riinu Räim elab ja töötab maist augustini Muhu saarel ja juhib Liival asuvat suvist La Muhu kohvikut. Mina ise õpin 1 nädala keset sooja (ma usun, et sooja 🙂 juulikuud Tallinna Ülikooli suveülikoolis. Mul on kliente, kellega alustame koostööd just suvel ehk kelle soov on suvel pühenduda oma elus positiivsete muutuste loomisele.
Nimekiri võimalustest on lõputu – võta aeg ja unista.
Parim aeg unistada on täna ehk tegelikult iga päev.
Mõnusat unistamist ja julget otsust: kuu aega puhkust on Sinu õigus!